Kuidas aurik hävitas linna

2007. aasta kuuendal detsembril möödub 90. aastat sündmusest, mida Kanada Atlandi ookeani rannikul, Nova Scotia provintsi halduskeskuse Halifaxi elanikud peaks mäletama või siis on talletanud mälestusmonumendiga. Lugu ise on järgmine.

Vaatamata kõlavale nimele - “Mont Blanc” - oli see tüüpiline tolle aja kaubalaev, 3121 tonni tonnaazi ja 97,5 m pikkune, Inglise lipu all seilav alus. Kui algas Esimene maailmasõda, ostis laeva prantsuse firma ning sõjaaja seadustele vastavalt sai omale kaitsevärvi, pardasuurtüki ning arvati mereväe abitranspordi koosseisu.
5. dets. 1917. aasta õhtul saabus laev New Yorgist Halifaxi välisreidile. Samal õhtul, 6 miili “Mont Blancist” eemal sadamas seisis Norra 4633 tonnaaziga kaubalaev “Imo”, valmis siirduma merele. See laev oli natuke suurem ja pikem, kui prantslaste laev.
Kuuenda detsembri hommik on jäänud Halifaxi kodanikele meelde kui päev, millal avanesid “põrguväravad” ning nende linn sai seni ületamatu katastroofi ja tragöödia osaliseks.
Olen ise selles linnas lühikest aega viibinud ja mööda linna jalutades ei osanud siis pöörata tähelepanu, kas kusagil oli mõni momument, mis oleks jäädvustanud selle sündmuse. Ka kohalikus kindlusmuuseumis ei torganud midagi silma. Ju ma siis ei osanud sellele tähelepanu pöörata, kuna ei teadnud sellest siis midagi. Kuigi juba siis huvitusin meresõidu ajaloost ja eriti laevakatastroofidest. Meelde on jäänud üks suur musta värvi triumfikaare sarnane ehitis, millel aastaarv 1855., fotogi on säilinud. Oli see nüüd surnuaia värav või midagi muud, ei tea. Sellel ajal polnud mul kombeks jalutada mööda vanu kalmistuid, mida nüüd vahel teen. Eriti kui satud kohta, kuhu vaevalt kunagi veel jalg viib. Ja nüüd on sellele mõeldes on natuke kahju, et ma ei osanud siseneda läbi nende suursuguste auväravate ning olnud kohas, kuhu olid ehk maetud suurõnnetuses hukkunud. Võimalik, et sellele kalmistule on maetud ka “Titanicu” ohvrid, igatahes kuhugi Halifaxi nad mulda pandi. See on kindel fakt ja peaks olema üldteada.

Mis siis juhtus tollel varasel ja külmal, kuid hea nähtavusega talvehommikul Halifaxi sisereidil?
Kell seiste sai “Mont Blanc” käsu hakata liikuma sadama sisereidile. Kapten Le Medec andis vastavad korraldused. Umbes samal ajal tõstis kateldes auru ka “Imo”, et lahkuda kai äärest. Kell 08.10 tõstis laev ankru ja lootsmani käsu kohaselt võttis kursi sadamast välja. Et paremini aru saada kohalikust geograafilisest mereoludest, püüan kirjeldada seda Halifaxi ümbrust. Linn asub Bedfordi siselahe kaldal ja avamerega ühendab seda lahte Narrowsi nimeline kanal ehk väin. Pääs lahest kanalisse on suhteliselt kitsas ja vastavalt sõjaolukorrale oli see osaliselt miinitõketega piiratud. Kõige kitsamas kohas asusid Halifaxi linnaosad – põhjas Richmond ja vastaskaldal Dartmouth. See sadamasse sissesõit sarnaneb norra fjordidega, kus avamerelt tulles on pikk ja kitsas kanalisarnane väin, mis siis lõpus muutub laiemaks laheks.

“Imo” jõudis kanali algusesse ja vastast lähenes talle “Mont Blanc”. Mis nüüd lähenemisel edasi sai on täpsemalt teadmata aga juhtus nii, et valesti tõlgendatud reeglite või nende eiramise tõttu põrkasid kaks laeva kokku. Norra laeva vöör tungis teise laeva paremasse pardasse esimese trümmi kohal ja tungis 3 meetri ulatuses laevakerre. Sedalaadi õnnetusi on juhtunud väga palju varem ja hiljemgi, kuid see kokkupõrge tõi endaga kaasa sellise ulatusega katastroofi, mida loetakse üheks võimsamaks. Nimelt oli “Mont Blanci” lastiks suur kogus vägagi ohtlikke materjale. Kuigi laeva lossimisel oli ette võetud mitmeid ettevaatusabinõusid – trümmid vooderdati laudadega, kus ei kasutatud ühtegi terasnaela, ainult vasknaelu. Meeskonnalt võeti ära kõik tikud ja tubakas, suitsetamine oli ülirangelt keelatud.Töö-tanksaapad mässiti riidematerjalidega üle, et ei tekiks neist sädemeid. See aga kõik nulliti ära siis kokkupõrkega.

Laeva lastiks oli Euroopas sõdivale armeele mõeldud last erinevate lõhkematerjalidega. Neljas trümmis oli kokku 3000 tonni üliohtlikut ainet – 2300 tonni pikriinhapet (trinitrophenool), üle 200 tonni tünnides ja vedelas olekus TNT-d (trinitrotuool), 35 tonni bensooli, 10 tonni püssirohupuuvilja (pyroxyliin). Kõik see oli määratud viia Prantsusmaa Bordeauxi sadamasse.
Kokkupõrke tagajärjel süttis tekilaadungiks olnud bensool. Must suitsupilv kerkis 100 meetri kõrgusele. Kuna tule kustutamine ei õnnestunud ja kapteni mõte laev uputada ei andnud ka tulemusi, siis kästi meeskonnal laev maha jätta.

Inglise laineri “Acadian” kapteni meenutuste järgi, asudes ise oma laevaga 15 miili kaugusel kohast avamerel, nägi ta kell 09.06 plahvatust, mis tema hinnangu kohaselt eredam kui Päike. Mitmekümne sekundite jooksul kerkis linna kohale gigantne suitsusammas põimituna läbi veripunastest tuleleekidest. Seejärel jõudis vaatlejani kaks tugevat plahvatuse mürina kaja. Ta määras sekstandi abil ära suitsu ja tulesamba kõrguse ning sai selleks üle 2 miili. See surmapilv rippus linna kohal umbes veerand tundi.
Linnas ellujäänud tunnitajate ütluste järgi hetkeks paljastus kanalisuudme merepõhi.Tekkinud 5 meetri kõrgune laine pühkis minema ankrus seisnud väikelaevad, paiskas kaldale 11 000 tonnise sõjalaeva “Nayob” ja kokkupõrke põhjustanud “Imo” vraki. Kuivdokis seisnud norra laev “Hovland” hävines peaaegu täielikult. Sadamas seisnud paljudest laevadest hävis terve tosin ning vigastada said ülejäänutest enamik.

Plahvatuse võimsusest räägivad ka järgmised faktid.
100 ja enam kilogrammi raskuiseid laeva tükke leiti hiljem ümbruskonnast 12 miili kaugusel. Pooletonnine laeva ankur leiti 2 miili eemal.
Kõik kivihooned, rääkimata juba puithoonetest, kanali mõlemal kaldal olid peaaegu täielikult minema pühitud. Enam kannatas Richmondi linnaosa. Kõikidelt majadelt, mis kaugemal kui 500 meetrit, olid katused maha kistud. Linnas ei jäänud terveks ühtegi akent. Isegi 30 miili eemal asuval Truro linnakesel lõi plahvatuslaine puruks paljud aknad. Üldse hävines 1600 suuremat hoonet ja tehast, 1200 elumaja said rängalt kannatada. Inimohvrite suurt hulka tingis see, et laeval puhkenud tulekahju kogunes vaatama kanali mõlemale poole palju inimesi. Tulekahjud lõõmasid linnas mitu päeva. 60 miili raadiuses linnast pani lööklaine helisema kõik ümbruskonna kirikukellad. Ametlikult hukkus kokku umbes 2000 inimst ja teist samapalju jäi kadunuks. Mitteametlikult oli arvuks 3200 inimest. Haavatuid ligi 10 000 ning 500 inimest jäid pimedaks. Ametlikult jäi koduta 25 tuhat inimest.
Järgmisel päeval muutus ilm külmaks ja peale tuli lumetorm. Veel päev hiljem jõudis kohale tormitsükkel, mis viimase 20. aasta tugevaim. Torm tunduvalt raskendas esmaseid päästetöid ja taastamist.
Üle maailma tehtud korjandus ellujäänute abistamiseks tõi linnale üle 30.miljoni dollari abiraha.
Enamik maailma pürotehnika spetsialiste leiab, et enne aatompommi esimest katseplahvatust, võib “Mont Blanci” õhkulendamist lugeda kõigi aegade võimsamaks, mis iial on olnud inimfaktorist tingituna.

Milline taevamuster siis kujundas sellise oma mõõtmetelt ja hukatuselt toimunud hiidplahvatuse. Horoskoobis on Päikesel väga täpne kvadratuur Kuu ja musta Kuuga. Päikesel veel täpne konj. Poseidoniga (sümb. stiihiaid) Amburis, poolkvadraat Veenusega. Nelja kraadi kaugusel Kuust on Marss – seega toimiva mõjuga kvadratuur ka Päikesega. Kuudel 8 kraadise orbiga kvadratuur retro-Jupiteriga. Päike-Kuu ja Jupiter seega moodustavad T- kvadratuuri. Sündmusele eelnev täiskuu toimus just Jupiteri peal (orb1) Kaksikutes. Must Kuu ja Kuu ise on suht lähedal kinnistähe Mizari (Suur Vanker) lähedal. Täht transleerib Marsi omadusi ja kui ta on horoskoobis seotud disharmooniliste aspektidega (osa T-kvadraadist), siis on temaga seotud massilised tulekahjud ja stiihilised õnnetused. Halifaxi juhtum seda ka oli, nii tulekahjud kui pärastine väga halb ilm. Sündmuse horoskoobi valitsejal Saturnil (AC Kaljukitses) Lõvist on opositsioon Uraani ja Chaose konjunktsioonile. Saturnil on veel ühendus kinnistähe Dubhega (Karu), mis on Suure Vankri peatäht. Tema arvele kirjutatakse Marsi purustavat jõudu ja tema tegevus ilmneb suuremas osas mundaanhoroskoopides. Ja väga halb, kui see saab konjunktsiooni Saturniga. Antud sündmuses nii ka oli.
AC-l konj. Kuu tõususõlmega, viimane on täpses ühenduses Merkuuriga (6 maja valitseja, mille alla käivad ka õnnetused) ja see ühendus on opositsioonis retro-Pluutoga. Katastroofide maja 8-das on siis tipus retro-Saturn Lõvis (oposit. Uraaniga), edasi Kuu, must Kuu ja Marss. Kui võtsin abiks asteroidid, sain sinna majja ja Neitsi märki jäid järgmised olulised tegijad :

Louhi 2 kraadi – surnuteriigi jumalanna
Requim 3 kraadi – mälestus
Hazard 5 kraadi – oht
Europa 13 kraadi – vana hea Euroopa auks nimetatud. Mõlemad laevad olid Euroopast ja last oli mõeldud ka sinna viimiseks.
Ixion 14 kraadi – piinad pattude ja eksimuste eest
Charybdis 18 kraadi – kaose maagiline jõud, laevade õgija
Boreas 19 kraadi – põhjatuule jumalanna, külm ja iiline põhjatuul, torm, oht elustiku rahule. Päev peale tragöödiat tuligi lumetorm ning jäine põhjatuul. Ega üks häda ei jää ilma teise tulemiseta!
Aegina 19 kraadi – õiglase kohtu sünonüüm
Selline konsentreeritus Kuu, musta Kuu ja Marsi vahel 8 majas nüüd küll midagi head ei too ja sündmus seda ka näitas. Marsil täpne opositsioon Lakrimosaga, mis väljendab leina.

Teine võimas asteroidide stellium on kaardis Veevalajas ja esimeses majas Veenuse lähedal. Veenus pealegi MC valitseja.
Libitina 4 kraadi – seostud matustega
Damocles 6 kraadi – mõõk meie peade kohal, otsese ohu sümbol
Pandora 6 kraadi – sümboliseerib sündmusi ja tegevusi, mille tulemusena tekib ahel tagasipöördumatuid tagajärgi ja ohtlikke avastusi. Samuti kuulub tema alla saatuslik uudisimu. Arhetüüp Kaksikud. Ta ilmutamab end ettenägematutes ja ohtlikes olukordades.
Kaks viimast räägivad juba iseenda eest ilma midagi olulist juurde lisamata.
Storm 6 kraadi – torm ja raju
Hel 9 kraadi – põrgu, kehvem või pahim koht
See viisik oli ikka sünge küll, mis pealegi veel opositsioonis retro-Neptuuniga.

Veel leiame kaardis Vesta ja Erise ühenduse 3 maja tipul. Olen lugenud, et Vesta figureerib tihti õnnetuste ja avariide situatsioonides.
IC-l Jäära viimases kraadis on nelik kaugeid asteroide:
Rhadamanthus 27 kraadi – õiglane kohus, surnuteriigi kohtunik
Orcus 28 kraadi – allilma surmajumal, surmaoht
Sedna 28 kraadi – vetejumalanna
IC 29 kraadi – kaardi põhi, madalaim punkt

Laevade hukutajad – Scylla, Charybdis ja Leviathan. Neist ainult Charybdis on disharmoonias - opositsioon Marsiga. Sylla teeb aga täpse ja ilusa trigooni Veenusele.
Pluutoga koos DC-l on Gorgo ( paralüüs, õudus) ja Compassion (kaastunne) 5-6 kraadi Vähis, mis kvinkunksis Veevalaja sünge pesaga. Pole midagi öelda, nii mitu surma, matuse, leina ja kaastundega seotud taevakivid on kaardis tegevad. Seda linna oleks päästnud vaid ime??
Mitmed asteroidid jäid siin ära märkimata, et mitte kaarti üle koormata, kuigi oma olemuselt olid tegevad ja kõnekad.

See katastroof ei ole ajaloos ainus, kus laev hävitab linna. Aasta varem juhtus samalaadne Venemaa põhjaosas Arhangelskis, Teise maailmasõja ajal toimus ehk veelgi omapärsem laevaplahvatus Indias ja 1947 aastal hävitas laev USA-s terve suure tehasekompleksi koos sadama ja linnaga. Neis juhtumustest kunagi edaspidi.

November 2007