laupäev, 31. märts 2012

Aeg ja kalender 4

Ajaarvamine – Algsündmus – Epohh

Bütsantsi – maailma loomine – 1.09. 5509 eKr
Aleksandria – maailma loomine – 29.08.5493 eKr
Astronoomiline* - maailma loomine – 1.01. 4713 eKr
Juudi – maailma loomine – 7.10. 3761 eKr
Hiina tsükliline ----------- 2637 eKr

Vana-Kreeka – esimesed olümpiamängud – 1.07.776 eKr
Rooma – Rooma linna asutamine – 21.04. 753 eKr
Nabonassari – Nabonassari valitsemise algus – 26.02. 747 eKr
Nirvaana – buda Shakjamuni surm – 543 eKr
Seleukose – Seleukos I Nikatori valitsemise algus – 1.10. 312 eKr

Kristlik – Jeesuse sünd – 1.01. 1.a
Diocletianuse – Diocletianuse valitsemise algus – 29.08. 284
Islami – Muhammadi põgenemine Mekast Mediinasse – 16.07. 622

*Epohhi keskpäevast algav päevade loend, nn Juliuse päevad. Seda märgib ära ka efemeriitide raamat. Näiteks praegu 1. aprillil 2012.a. on 40968 Julian day.

Inimene mõõdab aega ja ruumi.

50 000 eKr – Taevanaba asub praeguse Põhjanaela kohal, alustades nüüdsest eelviimast 26 000 aastase perioodiga täistiiru.
35 000 eKr – Lihtsamate kuukalendrite kasutamine

30 000 eKr – Altamira koopa seintele joonistatakse esimesed härja (sõnni) kujutused. Arvatavasti on tegemist tähtkujukalendri algusega, mis võis toimida koos kuukalendriga. Algab nn sarvlooma kultus, mis kandub aastatuhandete vältel laialdaselt üle kogu oikumeeni

25 000 eKr – Varasemast keerulisemad kuukalendrid.
24 000 eKr – Taevanaba asub taas praeguse Põhjanaba kohal.
15 000 eKr – Joonistatakse tähekaart Lascaux` koopa seinale.

Ca 8000 eKr – Kaovad kivi- ja luutükkidele tehtud kuukalendrid, mis vihjab üleminekule päiksekalendrile või kombineeritud kuu-päikesekalendrile.
Ca 4000 eKr – Algab arenenud kalendrikorraldust tunnistavate suurte ringrajatiste ehitamine Atlandi rannikul
Ca 3500 eKr – Sumerid leiutavad kirja. Algab ajalooline aeg.

Ca 3000 eKr – Varasemad astronoomialased ülestähendused. Sumerite esimesed tsikuraadid.
Ca 2300 eKr – Andmed kalendrikorraldusest Mesopotaamias.
Ca 800 eKr – Umbes sel ajal algab lohukivide (väikeselohuliste kultuskivide) kasutamine Eestis. Arvatavalt jõuab Põhjala kalender Eestisse.
Ca 600 eKr – Päikese- ja kuuvarjutuse kordumise perioodi väljaarvutamine Babüloonias

28.05.585 eKr – Thales (u 634-546 eKr) Miletosest ennustab päikesevarjutuse. Thalese maailmapilt on sarnane sumerite omaga.
Ca 550 eKr – Anaximandros (u 311-u 546 eKr) Mileetosest koostab esimese mõõtkavas maakaardi.
46 eKr – Rooma impeeriumis võetakse kasutusele Juliuse kalender

1582 – Paavst Gregorius XIII kehtestab uue (Gregoriuse) kalendri, mille Kirikuriigi järel võtab kasutusele kogu katoliiklik Euroopa, hiljem ka teised maad.Uue aasta algus viiakse 1. jaanuarile. Eesti territooriumil on 1582-1629 kaks kalendrit. Lõuna-Eesti koos Lätiga kuulub Poolale, kus kehtib Gregoriuse kalender. Põhja-Eesti aga Rootsile, kus on kasutuses vana Juluise kalender.
1884 – Greenwichi observatooriumit läbiv meridiaan Londonis võetakse ametlikult null- ehk algmeridiaaniks. Maakera kartograafia ühtlustub.

1918 – Nõukogude Venemaa (sh ka Eestis) kehtestatakse Gregoriuse kalender. Venemaa ja Eestimaa ajaloos puuduvad 1918. aasta kuupäevad 1....13 veebruar.

järgneb...

kolmapäev, 28. märts 2012

Aeg ja kalender 3

Tund – minut – sekund

Tund on mittesüsteemne aja mõõtühik (tähis h); 1 h = 60 minutit = 3600 sekundit. Minut (lad. minutus, `üsna väike, pisike`) on samuti aja mõõtmise ühik, tähis min. ka on ta nurga või kaare mõõtühik, tähis `; võrdub 1/60 kraadiga. Sekund (lad. secundus `teine` füüsiline aja mõõtühik. On samuti nurga või kaare mõõtühik, tähis ``, võrdub 1/3600 kraadiga.

Sekund on täpselt kindlaks määratud. See on möödas, kui tseesiumnukliid (Cs) aatommassiga 133 on teinud täpselt 9 192 631 770 üleminekut oma põhioleku ülipeenstruktuuri nivoode vahel. Füüsikutele piisab sellest definitsioonist aatomkella ehitamiseks, mis näitaks avalikku aega suurima võimaliku täpsusega. Sisemine aeg seevastu järgib mõõdupuud, mis muutub.

Ehk on aeg oma olemuselt hakitud, või jagab meie taju ta tillukesteks osadeks. Inimese jaoks, kellel on juurdepääs üksnes meeltega kogetavale, ei ole vahet: igal juhul on olemas lühim ajavahemik, mida ta suudab tuvastada – oleviku terake.

Alles viimastel sajanditel on füüsikud oma mõõteriistadega suutnud tungida ajavahemikeni, mis on paljude suurusjärkude võrra lühemad kui kõik see, mida me oleme võimelised tajuma meeltega. Kiiremad stopperid, mis tänapäeval olemas, on laseri välked. Teadlased tekitavad neid, et mõõta nendega aatomite omadusi. Lühimad nendest valgusimpulssidest kestavad kõigest paar attosekundit, miljondikosa miljondiksekundi miljondikust või numbritena kujutatuna 0, 000000000000000001 sekundit. Lühemalt kirjutades näeb see välja nii: 10 astmes miinus 18 sekundit. See on number, kus ühele järgneb 18 nulli.

Tuleb üritada hullumeelset võrdlust, et saada aimu, kui vähe see on: üks attosekundi-välge on sekundi kestusega võrreldes nagu üks sekund võrreldes universumi vanusega. Nii väikesteks osadeks on siis võimalik aega jagada.

Kui peaks leiduma piir, mida ületades aega enam edasi jagada ei saa, on teadlased sellest veel väga kaugel. Kvantmehaanika teooria kuulutab siiski, et selline piir on siiski olemas. Seda nimetatakse füüsiku Max Plancki järgi Plancki ajaks. Ja kuna see kujutab endast piiri, mida ületades aeg füüsikas oma kehtivuse kaotab, nimetavad mõned seda ka “jumala ajaks”. Plancki aeg on suurusjärgus 10 miinus 43 astmes sekundit, see on üks 43. kohal pärast koma. Lühemaid sündmusi enam olla ei saa; muidu pudeneks aeg tõepoolsest tillukesteks tükkideks. Kuid nii lühikesed kestised on esialgu ainult teoreetiline kujutelm.

Sellest, kui mitme suurusjärgu kaugusel on need lühimatest mõeldavatest sündmustest, saab aru juba siis, kui võrrelda omavahel neid kahte pikka numbrijada: lühemad välked, mida füüsikud suudavad tänapäeval tekitada, kestavad 0,000000000000000001 sekundit. Lühimad mõeldavad välked seevastu peavad olema pisut pikemad kui Plancki aeg, seega ehk 0,0000000000000000000000000000000000000000001 sekundit. Iga null käib kümne korra eest, mis teel praktiliselt võimalikust teoreetiliselt võimalikuni vajaka jääb.

Kas aeg eksisteerib tegelikult või annab ajale tähenduse meie kogemus sellest? Huvitaval kombel näib vastus mõlemale küsimuse osale olevat sama. See on jah. Kõik sõltub sellest, millisest tõeluse tasandist me räägime ja meie kohast selles tõeluses. Näiteks Ameerika hopi indiaanlaste arusaam ajast ja oma kohast selles on väga erinev sellest, kuidas meie seda tavapäraselt adume. Nad näevad maailma ühtse tervikuna, kus kõik on seotud ja toimub “praegu”. Hopide maailmavaade on selline: “Aeg kaob ja ruum teiseneb, nii et enam pole see homogeenne ja hetkeline ajatu ruum, mida me intuitiivselt tajume või klassikaline Newtoni mehhaanika kinnitab. Teiste sõnadega, hopid lihtsalt ei mõtle ajast, ruumist, vahemaast ja reaalsusest, kus kõik on elav ja omavahel seotud. Ning mis kõige tähtsam – nad näevad kõike toimumas “praegu”.

Hopide keeles ei tehta vahet sellel, mis “on” või mis “on olnud”. Teades, et kvantmaailm kätkeb endas kõigi võimaluste alget, on selline aja nägemus täiesti loogiline. Kui hopi ütleb, et midagi “on”, siis kirjeldab ta kvantvõimalust, mis on manifesteerunud, samas jättes tuleviku avatuks teistele võimalustele.

Aeg on seotud ka Maa pöörlemistelje pretsessiooniga. Paljude ajaloolaste ja arheoloogide arvates “avastas” kreeka astronoom Hipparchos ligikaudu 120 aastat eKr. Seda keerukat kosmilist nähtust teadsid ja valdasid ka maiad. 1687. aastal kirjeldas ja seletas nähtust Newtoni füüsika. Newton pidas aega absoluutseks suuruseks. See “on”, mis see “on” ja seda ei mõjuta ei universum ega maailma sündmused. Sellise ajakäsitluse järgi tiksuks nagu kusagil väljapool universumit sõltumatu kell, mis arvestab väsimatult aja lakkamatut kulgu. Newtoni ideed võeti kiiresti omaks, sest need tundusid toimivat hästi – tegelikult lausa sedavõrd hästi, et ta töötas sellise ajakäsitluse alusel välja uued arvutusmeetodid, terve matemaatilise süsteemi.

Veel tänapäevalgi mõjutab meid Newtoni nägemus ajast kui absoluutsest suurusest. Kui tema ideed on õiged, siis see tähendab, et me peaksime olema võimelised välja arvutama iga osakese asukoha universumis. Ja kui meil oleks võimalik täpselt teada, kus iga osake asub ja kui kiiresti liigub, siis me peaksime olema võimelised välja arvutama selle täpse asukoha teisel ajahetkel.

Newtoni ideid tunnistades hakkas kogu universum paistma suure masinavärgina, mis koosneb osakestest, mida on võimalik ümberpaiknedes kindlaks teha. Selline mehhaaniline nägemus tõelusest ja inimkehast on viinud tänapäevase kahestunud arusaamani meie maailmast kui individuaalsete osakeste kogumist, mida on võimalik lõplikult tunda ja mõõta (klassikaline füüsika), või kui tinglikest energiaväljadest, mis on määratud tõenäosuslikult (kvantfüüsika).

Einsteini relatiivsusteooriaga 1905. aastal muutusid poeetilised ajakäsitlused igaveseks. Selle asemel et mõelda ajast kui omaette kogemusest ja kõigest muust eraldivõetavana, väitis Einstein midagi nii radikaalset, et tema ideedest arusaamiseks olid teadlased sunnitud füüsika alused ümbet mõtestama. Einsteini teooria põhimõte oli lihtsustatult järgmine: aeg on universumi osa ja seda ei saa eraldada ruumist, milles see kulgeb.

Teisisõnu, aeg ja ruum on sama asja kaks külge. Aeg ja ruum üheskoos kui aegruum moodustab lisaks meie tuttavale kolmemõõtmelisele pikkuse, laiuse ja kõrguse maailmale veel ühe mõõtme, väitis Einstein.Ta nimetas seda mõõdet neljandaks dimensiooniks. Tema ideede tunnistamisega muutus aeg millekski enamaks kui tavapäraseks filosoofiliseks mõisteks. Äkiselt oli see loodusjõud, millega teadlased pidid tõsiselt arvestama.

Pretsessioon on Ameerika nüüdisaegse inglise keele seletava sõnaraamatu (American Heritage Dictionary) järgi “Maa pöörlemistelje otspunktide aeglane nihkumine lääne suunas mööda ekliptikatasandit, joonistades taevasfäärile kujuteldatava ringjoone. See tekitab pööripäevade varasema ilmumise igal täheaastal. Pöörlemistelje pretsessioon kulgeb kiirusega 50,27 kraadisekundit aastas, mis teeb ühe pretsessiooniperioodi pikkuseks 25 800 (25 625) aastat.”

Maa pöörlemistelje pretsessiooni põhjustab Maa ekvaatorile mõjuv Päikese ja Kuu gravitatsioonijõud, mis paneb maakera telje loperdama 26 000-27 000 aasta pikkuse perioodiga. Muistsetes kultuurides jagati Maa 25 625 aasta pikkune orbiit läbi sodiaagi 12 tähtkuju – pööripäevade pretsessiooni – viieks maailmaajastuks, millest igaüks kestab 5125 aastat.

Hipparchose avastus, et Päikese asend nihkub sodiaagiringi suhtes, mõjutas selle aja astroloogilisi teadmisi. Lääne astroloogid käsitlevad aasta algusena tavaliselt kevadist pööripäeva, mil Päike paikneb Maalt vaadates kevadpunktis, mida nimetatakse astroloogilise Jäära märgi alguseks. Päike liigub tasapisi mööda sodiaagimärke edasi ja aasta lõpuks saab sodiaagiring täis. Jäära tähtkuju väikese nihkumise tõttu Päikese suhtes nihkub seega igal kevadisel pööripäeval veidi ka kevadpunkt tähistaeva suhtes. Seda kasutades on tegemist sideerilise sodiaagi astroloogiaga. Astroloogias on enam kasutusel nii öelda seisev ehk troopiline sodiaak, kus kevadpunkt on alati Jäära null kraadis.

Samuti võib sodiaagiringi taustsüsteemis kirjeldada Maa pöörlemistelje pretsessiooni. Ühe astroloogilise ajastuna määratletakse aega, mis kulub kevadpunkti liikumiseks ühest sodiaagimärgist teise, ja see kestab ligikaudu 2150 aastat. Astroloogid ütlevad selle kohta, et iga astroloogiline ajastu toob endaga kaasa eriomaseid nähtusi nii galaktikates kui ka inimeste seas.

Kalade ajastu on arvatavalt alanud 2160 aastat tagasi, vahetult enne Jeesuse sündi. Alates 2008.(üks paljudest arvamustest) aastast liigume Kalade ajastust Veevalaja ajastu poole. Ent ei maksa arvata, et see üleminek on kiire, selle muutumise näol on tegemist pigem protsessi kui sündmusega. Probleem seiseneb selles, et tähtkujude vahel puuduvad selged piirid, mille järgi oleks võimalik kindlaks teha täpset aega, millal üks lõpeb ja järgmine algab.Ühest ajastust väljudes ja teise jõudes on tegemist kattumisega. Niisiis oleks õige öelda, et ehkki me oleme põhimõtteliselt veel Kalade ajastus, oleme samas astunud juba ka Veevalaja ajastu tsooni.


järgneb...

laupäev, 24. märts 2012

Aeg ja kalender 2

Nüüd siis ülevaade aja ja kalendri kujunemisest ja kõigest sellest, mis sellega on seotud.

Artikli koostamisel kasutasin järgnevaid materjale:
Ajakiri “Aja Pulss”, 9.1983.
Ajakiri “Luup”, 3.1998 ja 4. 2001
Ajaleht Postimees 12. 2000
Postimees 21.01.2012
Raamat- R. Vaiksoo “aja lugu”
Raamat – Stefan Klein “Aeg”
Raamat – Gregg Braden “Fraktaalne aeg”
Raamat E&e Paukson “Astroloogilised majad Eesti laiuskraadidel”
Raamat A ja O
Oma arhiivi materjali
Internett

Aeg

Mis on aeg, seda ei oska keegi seletada. Aeg, nagu ka ruum ja jõud, on põhimõiste, mida ei osata täpselt määratleda. Aega ei saa osta ega müüa, saab ainult tunnetada ja mõõta. Arvatavasti on aeg väga eriline energaliik. Aeg kordub tsükliliste mustritena ning iga kordus sarnaneb eelmisega suurema intensiivsusega.

“Aeg on aine, millest koosneb elu”, kirjutas Ameerika leidur ja riigimees Benjamin Franklin. Ameerika kirjanik Joyce Carol Oates on aja kohta öelnud: “Aeg on element, milles me eksisteerime”. Filosoof Johann Gotthelf Herder on kirjutanud: “Kaks suurimat türanni maapeal on juhus ja aeg”. Vast kõige parema definitsiooni aja kohta on öelnud füüsik John Wheeler: “Aeg on see, mis ei lase kõigel toimuda ühekorraga”. See ütlus iseloomustab meie suhet ajaga, mis määratleb meie eksistentsi.

Meie ebamäärane suhe ajaga, samuti katsed seda kirjeldada, pole mitte midagi uut. Püha Augustinius määratles meie ja aja vahelise suhte paradoksi sõnadega, mis on tänapäeval niisama tähendusrikkad nagu tema ajalgi. “Mis on aeg?” alustas ta. “Kui mitte keegi minu käest ei küsi, siis ma tean, mis see on. Kui ma tahan seda küsijale selgitada, siis ma ei tea”. Tuhat kuussada aastat tagasi tõi püha Augustinius täpselt välja aja müsteeriumi olemuse.

Looduse ja aja seadused eksisteerivad universumis kahtlemata suures mastaabis (plaanis), on nende aluseks ikkagi väga lihtsad põhimõtted. Need avalduvad meie elus lihtsates asjades. Ja neid on võimalik väljendada lihtsate sõnade ja näidetega, mis muudavad need tähendusrikkaks. Niisiis ilmneb, et loodus ja aeg on ainult nii keerukad, kui keeruliseks me need ise teeme.

Mida paremini me tunneme oma suhteid looduse ja ajaga, seda selgemaks saab, et mustrid ja ajatsüklid on enamat kui lihtsalt huvitavad nähtused. Aja tsüklilisus ongi elu. Tegelikult oleks õiglane öelda, et kõiges, alates DNA bioloogiast ja füüsikaseadustest kuni meie planeedi ajaloo ja universumi evolutsioonini välja, järgib materiaalne maailm väga täpseid reegleid, mis võimaldavad asjadel “olla” nagu nad on.

Samas kui võib jääda mulje, nagu meil õnnestuks pääseda tsüklite mõjust ainult oma elu lõpul, paistab isegi surm olevat osa suuremast tsüklist. Peaaegu universaalselt meenutavad meie peamised vaimsed traditsioonid, et surm on pelgalt ühe tsükli lõpp ja osake suuremast, mis kajastab universumi enda loomise ja hävingu, sünni ja surma teemat.

Neist ideedest lähtudes pakub loodus meile kaks võimsat võtit, mille abil on võimalik ennustada korduvaid mustreid ajatsüklites. Sõltumata mõõtkavast, ükskõik kas tsüklid kestavad nanosekundi või kümneid tuhandeid aastaid, töötavad võtmed samamoodi. Esimene võti on fraktaalne põhimõte, need on mustrid, mida loodus kasutab universumi ilmaruumi täitmiseks. Teine võti on kuldlõige. See on arv, mis määrab, kui sageli loodus kordab ruumi täitvaid fraktaale.

Kumbki võti on omaette võimas vahend kõige mõistmiseks, alates aatomite saladustest ja päikesesüsteemide toimimistest kuni isikliku elu edu ja ebaõnne tsüklilisuseni. Kombineerituna annavad need ennenägematu kaemuse aja enda keelest.

Me kogeme aega võrdlemise teel. Selleks vajame mõõdupuud, kuid see mõõdupuu ei ole tavaline kell. Seda, kui kaua miski kestab, mõõdame pigemini selle järgi, kuidas me end liigutame. Mitte minut ja sekund, vaid silmapilgutus, samm või ka sõrmepainutus on meie jaoks aja ühikuteks. Siia lisandub veel mälu. Liikumine ja mälu on sisemise aja mõõdupuu. Kahtlemata on aeg kõige raskemini määratletav ja seletatav kogemus. Põhjus on selles, et mitte keegi pole aega kunagi näinud, otseselt mõõtnud ega aega kui niisugust kogenud. Aega pole võimalik talletada ega pildistada. Aega on võimatu ühte kohta koguda ja hiljem teises kohas kasutada.

Kui me püüame kirjeldada, mida aeg meie elus tähendab, siis leiame, et ainus viis selleks on kirjeldada meie kogemusi aja piires, mitte niivõrd aega ennast. Me ütleme, et miski juhtus tookord minevikus, et see toimub praegu olevikus või et see saab toimuma mingil hetkel tulevikus.

Teiste sõnadega, aega pole võimalik lahutada sündmustest endist. Nimelt see ongi üks võtmeküsimusi, mis võib aidata inimkonnal teha suurima hüppe universumi toimimise mõistmiseks: tõsiasi, et aeg ja selle raames toimuvad sündmused on niisama lähedalt seotud nagu sama asja kaks poolt – need on lahutamatud.



järgneb...

kolmapäev, 21. märts 2012

Aeg ja kalender

Selle aasta 21.jaanuar, ajalehes Postimees ilmus artikkel mille autoriks on teadusajakirjanik Arko Olesk. See artikkel äratas ülesse uinunud mõtte (seda juhtub minuga üsna sageli, et mõni kirjatükk või sündmus seda tingib) koostada ja anda ülevaade kalendri ajaloost, kujunemisest ning seda ma siis nüüd püüangi teha. Koondasin kokku erinevad andmebaasid, suveaegade üleminekud, rida artiklite lõike, milles suveaja kohta on nii poolt kui vastuargumendid jms. Mitmetes ülevaadetes osa asju kordub, kuid seda erinevas vormis.

Muutuv aeg

29 päeva, 12 tundi, 44 minutit, 2,9 sekundit – Kuu täistsükli pikkus
365 päeva, 5 tundi, 48 minutit ja 45 sekundit – troopilise aasta pikkus aastal 2000
11 minutit, 14 sekundit – Juliuse kalendri nihe astronoomilise aastaga võrreldes
0,5 sekundit sajandis – aasta keskmine pikenemine ühe sajandi jooksul Maa tiirlemise aeglustumise tõttu.


1.jaanuar 46 eKr – Julius Caesari kalendrireform
4.-14. oktoober 1582 – paavast Gregoriuse kalendrireform
1972 – universaalse aja (UTC) kasutuselevõtt, lisasekundite kasutamise algus
Allikas: D.E. Duncani raamat “The Calendar”

Ajaühikud

Juliuse kalendri aasta – 365,25 päeva – keskmises päikeseajas
Gregoriuse kalendri aasta – 365,2425 – keskmises päikeseajas
Troopiline aasta – 365,2422 – kevadise pööripäeva suhtes

Sideeriline ehk täheaasta – 365,2564 – tähtede suhtes
Anomalistlik aasta – 365,2596 – periheeli läbimise suhtes
Drakooniline ehk varjutuseaasta – 346,6200 – Kuu tõususõlmede suhtes

Kuuaasta – 354,3672 - = 12 sünoodilist kuud
Keskmine kalendrikuu – 30 päeva, 10 tundi, 29 min. 04 sek.
Sünoodiline kuu – 29, 5306 – noorkuust noorkuuni
Sideeriline kuu – 27, 3217 – tähtede suhtes

Keskmine päikeseööpäev – 24 tundi keskmises päikeseajas = 24 tindi, 03 min. 56,56 sek. Täheajas = 1,002 737 91 sideerilist ööpäeva
Sideeriline ehk täheööpäev – 24 tundi täheajas = 23 tundi 56 min. 04,09 sek. keskmises päikseajas = 0,997 269 57 keskmist päikeseööpäeva

Kes jaotab aega?

Lühendatud osa artiklist “Kes jaotab aega”…..Aasta 2012 on liigaasta, 29. veebruari võrra rikkam kolmest eelnevast või järgnevast aastast. Ent õigupoolest veelgi pikem – juuni viimase päeva viimase tunni viimases minutis on tervelt 61 sekundit. Need lisanduvad 24 tundi ja üks sekund on osa aastatuhandete jooksul välja töötatud keerukast süsteemist, mille eesmärk on olnud hoida kalendriaasta samas rütmis päikeseaastaga.

Kui täiendava veebruaripäevaga liigaastate süsteem on kasutusel juba üle paari tuhande aasta, siis lisasekundeid lisatakse kelladele alates 1972. aastast, viimati 2005. ja 2008. aastal. Kokku on 40 aasta jooksul meile sel moel kingitud 24 sekundit rohkem aega.

Jaanuaris toimus Sveitsis Rahvusvahelise Telekommunikatsioon Liidu (ITU) kongress, kus ühe päevakorrapunktina oli arutusel lisasekundite kaotamise teema, põhjenduseks võimalikud probleemid, mida see arvutisüsteemidele tekitab. Kui ettepanek oleks läbi läinud, siis hakkaks meie aega määrama Päikese asukoha asemel ülitäpsed aatomkellad – ja katkestaks sümboolse sideme maise kalendri ja taevaste kehade vahel.

See side on ürgne ja tugev, peegeldudes igast ajaarvamise aspektist. Arutades lahti meie kalendrisüsteemi lugu, leiab sealt kihistusi paljudest ajastustest, kummalisena tunduvaid detaile, mida on suunanud usulised või poliitilised motiivid. Kuid ennekõike on näha siiski aina täiustuvat püüdu rajada taevaste rütmide abil usaldusväärne ja täpne raamistik, mille järgi inimesed oma elu aastast aastasse korraldada saavad.

Kui eelmise sajandi (20.saj.) keskpaigas võeti kasutusele aatomkellad, selgus uus probleem – kellad on liiga täpsed, seekord on maakera ise see, kes ei suuda rütmi hoida. Kosmiliste tõmbe- ja tõukejõudude tõttu kõigub siia-sinna nii Maa tiirlemine kui pöörlemine ehk nii päeva kui ka aasta pikkus. Lisaks Maa liikumine aeglustub ja aasta pikeneb selle tõttu pool sekundit sajandis, ööpäev aga 1,4 millisekundit.

Ka mõõtühikute süsteemi ajaühik sekund oli esmalt defineeritud ööpäeva pikkuse ja seejärel 1900. aasta troopilise aasta (ekvaatori kevadiste pööripäevade vahe) järgi, kuid looduslikke konstante otsides on sekund nüüd määratletud hoopis keemilise elemendi tseesiumi võnkumise kaudu. 1972. aastast tiksuvad maailma kellad ja piiksuvad raadiod universaalse aja (UTC) järgi, mida hoiab üleilmne aatomkellade võrgustik. Pariisi observatooriumi juures asuv üksus lühendiga IERS aga jälgib Maa liikumist ning kui astronoomilise aja ja kellade aja vahe läheneb 0,9 sekundile, teeb organisatsioon ettepaneku lisada juuni või detsembri lõppu üks sekund.

Selline sekundite lisamise lõpetamise poolt olid USA ja Prantsusmaa, vastasleeris aga Suurbritannia, Hiina ja Kuuba. Lisasekundite vastaste peamine mure oli arvutisüsteemid, millest meie elu ja heaolu üha enam sõltuvad. Navigatsiooniseadmete, elektroonilise side ja muude süsteemide tarkvara ei pruugi iga kord lisasekundiga toime tulla ning tekkinud vead võivad olla märkimisväärsete tagajärgedega. Keerukad süsteemid vajavad ennustavat ajasüsteemi, ütlevad selle poole eksperdid.

Muutuste kriitikute sõnul on probleem aga üle paisutatud ja selle vältimiseks on võimalused olemas. Väikesest sekundi lisamise vaevast olulisem olevat aga ajaarvamise järjepidevuse säilitamine taevaste rütmide alusel.

Kui küsimus oleks käinud hääletusele, oleks see läbiminekuks vajanud 193 liikmesriigi seas 70 protsendi toetust. Ent juba esimesed diskussioonid näitasid, et seekord on kokkulepe vähetõenäoline, ning küsimuse arutamine lükati kolme aasta võrra edasi. Aega on ikka jaotanud need, kelle käes on ühiskonnas võim. Kas kunagi saabub tehnoloogia kord? (artikli lõpp).

järgneb...

pühapäev, 18. märts 2012

Vastutus ja arengud 4

Tulles uuesti tagasi kaasaega, prooviks lühidalt hetkeolukorda analüüsida
Nagu varem mainitud, algab vastutus teiste eest perekonnas. Vanemad on lapsed kasvatanud ja nendele elutarkuse kaasa aandnud.Hiljem hoolitsevad lapsed tänutundest vanemate eest kuni nende päevade lõpuni. Nii on kestnud see kõigis ühiskondades ajast-aega.

Tänapäev on oluliselt muutnud neid traditsioone. Lapsi kasvatavad suurel määral ühiskondlikud institutsioonid, lasteaiad ja koolid, kodune roll on vähenenud miinimumini. Vanemlikud kohustused on valdavas osas läinud nn. ’riigi’ kätte ja lapse kujunemine on väga mitmetahuliseks muutunud. Õpetajad, koolikaaslased, vabalt kättesadav infotulv kõigist kanalitest, meedia, reklaam jpm. faktorid kujundavad noort palju enam, kui kodune keskkond, mille suudavad luua tööst väsinud ja erinevate vastutuste-kohustustega ülekoormatud vanemad.

Sellest tulenevalt hajub konkreetne vastutus olematuks, või kaob üldse, hargnedes lõpmatuteks erinevates suundades toimivateks mõjutusteks....
Varasemal ajal toimis ühiskond ’hulgirakse organismina’, kus igal rakukesel ehk perekonnal oli oma eripära, väljund ja produkt.
Praegusel perioodil süveneb järjest tendents, kus algrakukesed kaotavad oma eripära ja lahustuvad järk-järgult suures ’ainurakses hiigelsootsiumis’, milleks võib olla riik, liikide liit ja tuleviku väljavaatena kogu inimkond.
Meile võib see kõik meeldida või mitte, aga eriti paljut me muuta ei saa. Suuremad jõud toimivad väljaspool meid.
Praegust perioodi iseloomustab tegelikult poolik või täielik riikliku vastutuse puudumine ja totaalne manipuleerimine inimeste teadvusega valede, pooltõdede või väärastunud surrogaatinfo levitamise abil.

Keegi ei defineeri täpsemalt ühiskonna tasandil enam õigust ja õigsust.
’Tagasi koopasse’ võiks öelda, kel jõud (suurem nui, raha, positsioon), sel ka õigus!
Inimesed ise ei suuda õigusküsimustes kokku leppida, nad vastanduvad, võitlevad, kannatavd, hukkuvad..... ja totaalne mõistmatus ja õigusetus võtab maad....
Tegelikult, tõele silma vaadates, on saabunud vastutus vaba KÕIKELUBATAVUSE periood, kus protsessid toimivad juhuslikes suundades, tekivad ja kaovad, kuhu välja jõuavad, on raske prognoosida.

Alles on jäänud vaid väheste inimeste sisemine vastutustunne ja soov elada võimalikult harmoonias looduse ja teiste inimestega. Üldised, mõistusepärased korrastatuse regulatsioonid on aga ammu hingusele läinud....
Suur hulk nõrgemaid inimesi kaotab pea ja orientatsiooni väliste võimaluste tohutus mitmekesisuses, sealhugas kõikvõimalike hukutavate peibutuste rohkuses.
Pahelised valikud peibutavad, pakkudes võimalust põgenemiseks olemasolevast tegelikkusest ja hullusest.


Inimpsüühika ei pea vastu lõpmatule valikute hulgale. Hakkab toimuma destruktsioon, mille käigus selektsioon sõelub välja tugevamad, kes leiavad oma nišši ja koha päikese all. Nõrgemad lahkuvad areenilt. Kui asju kiretult võtta, siis saab seda protsessi nimetada kohanemisvõime prooviks ja looduslikuks valikuks muutunud oludes.
Mõtlevale inimesele tekib siinkohal mõttepaus.

Tekib arusaam, et nii kogu planeeti Maad, kui kõike selle planeediga toimuvat juhivad suurema ulatusega loodusjõud, millel on oma etteantud tee käia.
Kuna areng toimub AJAS ja on lainelise kuluga, siis peab hakkama teadvustama, et üks arenguperiood on ületanud oma tipu maksimumi ja asunud paratamatule langusteele. Pendel hakkab liikuma teise äärmusesse, käivitades ülekaalukad destruktiivsed protsessid, mis peavad hakkama lagundama olemasolevat, et teha ruumi uuenemisele.

Tänases maailmas oleneb kogu inimkonna edasine käekäik väga suurel määral iga üksiku inimese teadlikkusest ja kooskõlast Kõiksuse seadustega.
Iga inimene peab mõistma, et stabiilsust ja paigalseisu ei ole olemas neljamõõtmelises aegruumis. Täpselt nagu ükski õnn, tippstaatus ega hiilgus ei kesta igavesti. Samahästi ei kesta ka õnnetus, langus ja ebastabiilsus igavesti.


Oleks õige arvestada, et vahelduvad protsessid lihtsalt ON looduse toimimise paratamatud osad ja kohanev inimene läheb protsessidega võimalikul määral kaasa. Kuna maailm on duaalne, siis leidub igas protsessis + ja - märgiga olekuid ja suundumusi. Lootusetusest aitab välja võime märgata head näiliselt halbades sündmustes ja keskendudes sellele haarata kinni uutest seninägemata võimalustest isiklikuks arenguks.

Paraku, elu näitab, et tuuleveskiga võitlemine on tulutu. Kui asi on ikka väga halb ja talumatu, siis kindlasti saabub leevendus. Mida hullem olukord seda kiiremini tuleb leevendus. Mida suurem on õnn ja rahuolu iseendaga, seda tõenäolisem on mingi suurem tagasilöök või ebaõnn.
See on nii, sest pendel ei jää kunagi ühte asendisse kinni, vaid liigub uuesti tagasi....
Arusaam neist seadustest aitab raskel momendil lootust hoida ja pidurdada ülevoolaavat rõõmu mõõdukamaks.....et valmistuda muutusteks, mida dikteerib paratamatu tagasilöögiga toimetulek.


Lühidalt, inimene peaks avatud silmadega ringi vaatama ja avastama probleemide seemneid enne, kui need võrsuma hakkavad. Olles teadlik ohustavatest probleemidest, saab neid nullida enne kahju teket. Nullimine aga tähendab ennetamist, iseenda muutmist ja kohanemist uute nõuetega, mis on tulekul, kuid mitte veel kohal, mis ongi areng!
Kaasaegne periood on jõudnud suure murrangu eelmängu. Kõik seni igikestvalt toiminud väärtused kangutatakse lahti ja lõhutakse. Ilmselt on nad aja kulule ja uutele kvaliteetidele jalgu jäänud....


Muidugi, on enamus selle vastu, mis ka loomulik. Mina ise nende seas!
Kuid kaasaminejate suur hulk kõneleb vajadusest suurteks muutusteks. Oleks vale selle ees silmi sulgeda, sest niikuinii lähevad muutused läbi, kui neile juba on kõlapinda tekkinud. See ei tee rõõmsamaks kirjutise autorit ega väga paljusid teisi, kuid Kõiksusel on omad plaanid....

Murrangut on ette valmistanud tehnilise arengu eriline kiirus ja hoog viimasel 100 aastal ja eriti viimasel kümnendil. Sama või veelgi kiirema tempoga jätkub areng edaspidi. Me lihtsalt ei kujuta ette, milliseid võimalusi avab tehnoloogia jätkuv areng ja missuguseid bio-tehnolooglisi masinaid või supervõimetega olendeid saab tulevikus konstrueerida inimkeha baasil, kes hakkavad omama kujutlematuid omadusi ja ühtlasi ka täiesti uusi vajadusi.

Võibolla vajab arenev maailm täiesti uut mõistusliku elu vormi Maal, et optimaalselt kasutada selle imelise planeedi kõiki võimalusi.
Uue kvaliteediga asukas Maal vajab puhast lehte, kust kõik segav ja üleliigne on maha pühitud. Samuti vajab ta kõiki võimalusi arenguks, et kasvada välja vanast ja nõrgast bioloogilisest kehast supervõimetega kõrgmõistuslikuks olendiks.
Hirmutav? Jah, minule küll!

Inimkonnast Maal on saanud ühtne Globaalküla, milles kõik toimuv, nii edenemine, kui katastroofilised arengud haaravad kogu maakera tervikuna.
Millised valikud jäävad meile, tavainimestele, suurte muutuste tuules?
Kindlasti osadele meist avanevad täiesti uued perspektiivid ja ülejäänutele suur hulk katsumusi ja vaeva. Meist endist sõltub palju, kummale poole liigitume. Mõttetu vastuseis protsesse ei peata ja kurnab vaid meid endid.
Kui võtta muutusi paratamatutena ja ühtse kõrgema ettemääratud protsessina, siis on meil kergem leppida, avarduda ja uuendada oma mõttemaailma ja summutada eelarvamusi.

Avatus avab tee.
Kindlasti leiame omale midagi sobivat ja arendavat.
Rahulik teadlikkus maailmas ja eluslooduses toimivatest protsesssidest aitab jääda püsima. Leppida, kohaneda ja realiseerida ennast uues kuues. Mida teadlikum on inimene, seda vähem ta kannatab ja seda vähem ta üllatub negatiivselt elu keerdkäikudes.
Elu, protsesse ja inimesi tuleks võtta sellisena, nagu nad on, mitte sellistena, nagu me tahaksime et nad on....
Kuid, meile jääb ka võimalus neid protsesse inimesele suupärasemaks kujundada...kui me ei kaota lootust ja usku endasse!

Sirjelind


kolmapäev, 14. märts 2012

Vastutus ja arengud 3

Tänaseks päevaks on maakerast saanud Globaalküla, milles mistahes arengud haaravad kaasa kõiki riike ja rahvaid.
Seetõttu on tänaste valitsejate ja otsustajate õlul tohutu vastutuse koorem, millest sõltub kogu tsivilisatsiooni edasine käekäik.
Kas nad seda ka tunnetavad? On nad ju täpselt samasugused ekslikud inimesed, nagu me kõik, vaevlevad oma nõrkuste ja skandaalide küüsis, vilistavad vastutusele, ahnitsevad, kuritarvitavad oma võimu ja tahavad lihtsalt isiklikku elu hästi elada ja elumõnusid nautida.
Missioonitunnet ja vastutuse suutust inimkonna ees, on neis vähe või see üldse puudub. Mõned erandid välja arvates.

Tunnistades arengute tsüklilist kulgu tõusude ja paratamatute langustega, võib ette aimata, et tsivilisatsiooni kuldaeg lääne ühiskondades on suuresti murenenud.
Kuldaeg kestis kogu selle perioodi, mil meie N-liidu rahvaste vanglas vaevlesime ja terrorit talusime.
Seega pole N-liidu rahvad seda kuldaega üldse kogenud, peale nomenklatuurse kliki. Neil oli küll kuldaeg, suur võim kaasinimeste elu üle käes ja täielik vabadus igasugusest vastutusest. Lisaks kõik tavakodanikule kättesaamatud hüved kasutada.
Orjastatud rahvas oli täiesti ilma igasuguste inimõigusteta....
Kuid, tunnistades maailma seadusi, tasutakse ülekohus ja võimu kuritarvitused väljateenitud katsumustega. Mis kindlasti tabas ja tabab tollaseid kurjameid.
Kuid, seda destruktiivset perioodi saab ka käsitleda ka, kui vajalikku ja möödapääsmatut ettevalmistust mingiks täiesti uueks kvaliteediks....

Tänapäeva maailm on vastutuse, moraali ja eetika puudumise raskes kriisis. Moraal ja eetika seadis tuhandeid aastaid inimkonda ratsionaalsetesse raamidesse, mis tagas vajalikud arengud kuni tänase päevani.
Aga, aja kulg on alustamas uut tõusu uuele kvaliteedile ja uutele ühiskonnamudelitele, mis eeldab vanade tõdede lammutamist.
Praegusel ajal on kõik lagunemas ja suunatud allakäigu spiraalile. Kõik igikestvad inimlikud väärtused on devalveeritud ja naeruvääristatud.


Tehnika on tunginud kõikidesse eluvaldkondadesse, kuni tehislihaste ja närvide loomiseni, kuni küborgideni ja tehisliku elu loomiseni, milleni on jäänud vaid üks samm. Juba on suudetud luua kunstlikku DNA ja seda algloomadesse sisestada, muutes algloomade geneetikat ja luues uusi liike.
Inimese bioloogiline olemus ja mentaalse olemuse tuunimine on järgmisena sihikul, väärtushinnangutest rääkimata.
Ilmselt on plaanis luua uus inimtõug, kes muutuks osaks kõrgtehnoloogilisest maailmast, kellel puuduvad isiklikud tundeid ja mõistus.
Võimalik, et tulevased inimkonna arenguid juhitakse superaju poolt ja inimolendid tajuvad vaid seda, mis superaju lubab või käseb....

Kui sellele teadmisele läheneda kiretult, siis on täiesti mõistetav, et supertehnoloogia nõuab koostööks superinimest. Bioloogiline inimkeha ja aju ei pruugi olla kunagi sellise võimekusega, et toime tulla supertehnoloogiaga.
Ei ole ka kaugel aeg, mil supertehnoloogia võib hakata ennast ise taastootma ja kujundama uusi täiustatud mudeleid, mis luust ja lihast inimest segava ja ebatäiusliku faktorina sellesse protsessi üldse enam ei vaja.....
Tõepoolest, hirmutavad perspektiivid, kuid sellekohaseid materjale on internetis saadaval olnud.

Eks ulme on ju alati käinud paar sammu eespool tegelikkusest.
Jules Verne romaanis oli allvelaev ’Nautilus’ loodud ammu enne selle idee tegelikuks saamist. Sarnaselt võib juhtuda palju pöörasemate ideedega.
Kõige selle superarengu juures tekib koheselt küsimus: ’Kes koordineerib ja kes vastutab tulemuste eest?’

Niipalju, kui on olnud kättesaadavat informatsiooni, on kaasaegse inimkonna saatuse juhtimise oma kätesse koondanud nn. illuminaatide vabamüürlaste väike seltskond, kelle kohta igasugune info isikkoosseisu ja konkreetse tegevuse on blokeeritud laiemale ringile. Teadaolevalt kuuluvad sellesse superseltskonda kõik kaasajal suuremal võimu või rahapositsioonil olevad isikud (riikide liidrid, pankurid, miljardärid, kuningliku pere liikmed jne.)
Välja on imbunud ka mõned nende kavatsused inimkonna suhtes, mille lugemine tõstab juuksed peas püsti. Neist siinkohal juttu ei tahaks teha, see oleks päris omaette teema, kuid iga huviline võib leida sellekohast materjali guugeldades internetis.

Kui jällegi kiretult läheneda sellele kõigele, mis maailmas toimub, siis võibolla saab selgemaks vajadus lagundada olemasoleva maailma seni kehtinud struktuure ja alustugesid, et järk järgult üle minna täiesti uuele supertehnoloogilisele maailmakorraldusele, mis omakorda avab planeedile Maa ennenägematud võimalused nii ühtlustatud arenguteks inimkonna, tehnoloogia kui kommunikatsiooni osas, sealhulgas ka võimalust suhelda ka teiste supertsivilisatsioonidega kosmose avarustes....Kas see on ulme? Jah, praegu küll!
Aga kes vastutab tegelike tulemuste eest? Kas see ei või väljuda kontrolli alt ja viia inimkonna enesetapuni...?


Ja veel: maailma hulgalistes salalaborites on tehtud süvauuringuid bioloogias ja teistes teadustes, mille tulemusi avalikkuse eest hoolikalt varjatakse.
Toimuvad otsingud võimalusteks manipuleerida inimteadvusega, kontrolli saavutamiseks hulkade üle, aju võimekuse tõsmiseks, immuunsüsteemi mõjutamiseks, haiguste ravi ja uute seninägemata haigustekitajate disainimiseks....jpm.

Me ei tea ka seda, kas müüt tulnukate varasematest külaskäikudest ja inimkonna harimisest ühel või teisel maal (N: Kristuse isik) on tõsi või väljamõeldis.
Kuid võib ka olla, et jäävad seljataha surm ja haigused, muutub võimalikuks liikuda ajas edasi ja tagasi, liikuda mistahes universumi punkti läbi kosmiliste ’ussiaukude’ , olla mistahes ruumi punktis mistahes kiirusega, suhelda endast targemate ja arenenumate tsivilisatsioonidega, areneda piiritult ja kogeda ennenägematut ilu ja harmooniat...kes teab, kes vastutab?

Keegi tavainimestest ei tea, kas läheb nii ja kas üldse säilime liigina kuni selle fantastilise ajani? Keegi ei tea, ka kes vastutab tulemuste eest.
Igatahes on selge, et mateeriaga olemuslikult toimuvaid protsesse ükski surelik inimene Maal peatada või kõrvale kallutada ei saa.
Kuid kõike vastu taevast lasta tuumakatastroofis saab ilmselt küll, kui mõistust napib või tuumanupp mõne ajupuudelise näpu alla satub.....
Kes juhib ja kes, kontrollib, kes vastutab? Kas keegi teab? Mina küll ei tea.

Võibolla illuminaatide salaorganisatsioon teab, kes seni väga kiivalt varjab nende kasutuses olevat infot ja oma salaplaane inimkonna tuleviku suhtes. On kirjutisi, mis väidavad, et maavälised tsivilisatsioonid on sekkunud nähtamatu ja hoomamatuna inimkonna arengutesse, püüdes blokeerida inimkonna enesehävitust....võibolla, see oleks ju neist kena! Kas mingi salajane valitud kõrgseltskond maalasi (illuminadid?) on pühendatud sellesse koostöösse...
Aeg näitab, mis saab, kes vastutab ja kuhu liigutakse.


Seni, kuni üldiste arengute rajad selginevad, on igaühel meist vajalik jääda mõistuslikuks inimeseks, täita oma kohust pere, kaasinimeste, kogu inimkonna ja kogu maakera eluslooduse suhtes, et jääks alles keskkond, milles bioloogiline elu on võimalik.

järgneb...

pühapäev, 11. märts 2012

Vastutus ja arengud 2

Esoteerilise printsiibi alusel on iga inimene, kes on maailma sündinud ehk siia ilma ’saadetud’, teatud ülesannetega, mille täitmise eest ’vastutab’ inimene Kõiksuse ees karma printsiibil.
Oleks kasulik seda fakti teadvustada ja proovida ära tunda seda ülesannet, mis meile peale on pandud, kuid mille täitmine ei pruugi olla sugugi lihtne.
Ilmselt peaks inimene ikka oma sisehäält kuulama ja endale kaasa antud võimeid ja andeid ära kasutama, sest midagi ei anta ’niisama’, vaid ikka ’asja pärast’. Inimene peaks elama harmoonias oma sisemise ’Minaga’ ja vahel ka kuulatama hoolega sisemisi impulsse ja märguandeid.

Ülesandeid tuleb täita, mitte kõrvale hiilida, sest Kõiksusel on korralik ’arvepidamine’ vastutuse osas ja igaüks saab elult just seda, mis ta ise välja on teeninud.
Paraku, ülesannete lahendamisele ei aita karvavõrdki kaasa otseteede valik või üle nurkade sõitmine...
Sõltuvalt ühiskondlikust staatusest ja väga paljudest lisateguritest, laieneb iga inimese individuaalne vastuts mitmetasandiliseks kollektiivseks vastuseks.
Ideaalset, püsivat ja turvalist materiaalses maailmas ei eksisteeri, mitte ka eluslooduses ega inimkooslustes. Kõik on pidevas muutumises.
See postulaat on üks maailma arengu alustugesid.

Alati on olnud vapustusi ja katastroofe, mis on hävitanud vana ja avanud uue puhta lehekülje. Need on vääramatud looduse seadused.
Arvatavalt Maakera kokkupõrge suurema asteroidiga, tegi lõpu eelajalooliste koletiste võimule ja avas uksed uue, hoopis teistsuguse elu tekkeks
Ka inimkond on kogu oma eksisteerimise vältel seisnud silmitsi kõikvõimalike purustavate ja lagundavate loodusnähtustega, samuti omavaheliste konfliktide ja sõdadega.
Ei ole püsivat edenemist vaid alati on mingid perioodid, mille käigus loome ja edenemise protsessid on ülekaalus ja mis seejärel vahelduvad lammutavate protsessidega. Vanade kultuuride varemetele kerkivad uued ühiskonnad ja kultuurid, orgudest saavad mäed ja mägedest orud, meredest kõrbed ja kõrbetest mered jne, jne. Need on looduse vääramatu jõu tulemused. Selle valdkonna seadused ja muutused on suuremate tähtedega kirjutatud, kui meie nägemisulatus lubaks lugeda... kuid edaspidi võib meie füüsikaline nägemisteravus paraneda, et täpsemalt lugeda kosmiliste seaduste raamatut....
Õnneks kestavad kõik edenemise perioodid piisavalt kaua, võimaldades inimestel midagi tähelepanuväärset üles ehitada, arendada ja kogeda sellest tulenevaid hüvesid.
Sotsiaalsete ja territoriaalsete muutuste korral, võib pea alati leida ajaloost isiku, klanni või rahva, kellele langeb vastutus toimunu eest.

Igal mistahes arengul võib eristada kolme etappi.
Kui vana on lagunenud, siis uued loovad jõud asuvad tööle. Innukad inimesed liituvad koostööks ühiste eesmärkide nimel ja selle käigus luuakse suurel hulgal väärtusi. Inimesed on ise seejuures õnnelikud ja rahulolevad. Kõik liigub positiivsuse suunas.
Vastutuse kriteeriumid on täpselt paika pandud ja enamus inimesi ei soovi või ei julge avalikult jätta vastutamata oma tegude tagajärgede eest. Enesekontroll ja sotsiaalne kontroll töötavad hästi ja kõik laabub.

Edenemise perioodid õpetavad meile lihtsat tarkust: kui igaüks täidab oma kohust ja teeb seda heameelega, siis muutubki kõik paremuse poole.
Piisab sellest, kui enamus inimesi selliselt mõtlevad ja tegutsevad. Kunagi ei ole võimalik kõiki inimesi ühetaoliselt motiveerida. Kuid, kui ühiskonna väärtushinnangud on adekvaatsed, siis enamus inimesi tegutseb positiivselt.
Kui riiklik institutsioon ja kõrgeim võim võtab omale vastutuse ühiskonna õiglase korrastamise eest, siis luuakse kõik võimalused positiivseteks arenguteks ja tõkestatakse negatiivsed ilmingud minimaalsele tasandile.

Õiglane kohtusüsteem, informatsiooni avatus ja õigsus, minimaalne korruptiivne käitumine valitsevates ringkondades, samuti piisavalt korralekutsuvad karistused tekitavad inimestes respekti oma riigi ja valitsuse vastu. Tekib ka motiiv elada ausalt, vastutad, sest isikliku tublidusega saab ühiskonnas edasi jõuda.
Kui aus vastutus tasub ennast ära, edendab kõike positiivselt ning lisab vastutavale isikule positsiooni ja tunnustust, siis areneb kogu ühiskond üldise heaolu ja rahulolu kõrgemale tasandile.

Looduse seadused on nii seatud, et kulg on laineline ja vastandite ’võitlus’ annab kulule iseloomu. Kord on Piibeleht peal ja Vestmann all ....ja vastupidi....
Protsesside sisemine olemus on vastandlik ja dünaamiliselt ajas kulgev.
Seetõttu ei ole mitte midgi püsivat materiaalses maailmas olemas.
Kui on saavutatud heaolu tipp, siis algatavd sisemised protsessid mandumise ja allakäigu. Sellest ei ole pääsu.

Kui aga aja kulg on saavutanud maksimaalse madalseisu, maailmas puudub kord ja vastutus, valitseb ebastabiilsus ja kaos, viivad negatiivsed destruktiivsed jõud protsesse lõpuni ja edasi kuni murdepunktini.
Kulg seab ennast uuesti tõusvale joonele, tasapisi taastuvad kord ja vastutus, kuid ometi ei taastu kõik endisel kujul, vana kordusena, vaid täiesti uues kuues.
Sellist protsesside spiraalset kulgu (mis lahti tõmmatuna sarnaneb lainelisele) iseloomustavad paratamatud tõusud tipuni ja langused kuristikuni.
Midagi stabiilset ega püsivat ei ole maailmas olemas.

Mingisugune stabiilsus on saavutatav vaid muutustega kaasa minnes ja enese muutminsega vastavalt aja nõuetele.
Need seadused kehtivad kogu elusas ja elutus looduses, samuti inimühiskondades.
Alates juba ühiskonna algrakukesest, perekonnast ja lõpetades riikide liitude ning kogu Maa elanikkonnaga.
Kuna riikide puhul on tegemist väga suurte inimhulkadega, siis valitsevate ringkondade vastutus on erakordselt suur.
Selle kannavad auga välja vaid erakordsete omadustega targad ja isetud inimesed, kes oskavad paratamatuid muutusi ette näha ja nendeks valmistuda järk-järgult ning valutumalt läbi viia.
Tegelikkus on aga hoopis erinev. Võimu juurde on aegade vältel pääsenud väga erineva kvaliteediga inimesed, ehk lihtsalt inimesed meie seast. Juhuslikkuse moment on olnud väga suur.

On olnud neid, kes on võimu pärinud oma sünniga valitseja peresse. Võimu tuli vastu võtta ja kanda ka küündimatutel ja isegi segase mõistuse ja tundeeluga indiviididel, kelle käe all tekitati ebaõiglust ja raskeid kannatusi väga paljudele inimestele.
KUID, MALENUPUD AJALOO MALELAUALE VALIB VÄLJA MEIST SÕLTUMATU JÕUD- AEG,.....PRAEGUSE UNIVERSUMI TÖÖRIIST.
Vastavalt muutuste iseloomule, mida peab tegema aja nõuete kohaselt, valib aeg sobiva indiviidi muutuste tegijaks.

järgneb...

neljapäev, 8. märts 2012

Vastutus ja arengud

Autor: Sirjelind

Vastutus laiemas mõttes on on aegade vältel olnud kogu inimühiskonna stabiilsuse, korra ja arengu nurgakiviks.
Vastutust saaks siduda vaid inimeseks olemisega, kuid võibolla on midagi sarnast olemas ka kõrgematel loomadel ja me teeme neile ülekohut alahindamisega.
Vastutus kitsamas mõttes kuulub lahutamatult iga üksiku indiviidi ellu, mis sealt edasi laieneb perekonnale ja kollektiivsele vastutusele riigi, inimkonna ja looduse ees.
Ilma vastutuseta oma tegude, mõtete, kavatsuste ja motiivide eest, ei saa täisväärtuslikult elada ükski inimene.
Vastutuseta ja ülekohtuga toimida püüdvad indiviidid ja ühiskonnad satuvad kaosesse ja lahkuvad areenilt olematusse...

Siiski on vastutamatusel ka oma roll mängida arengute kujundamisel, sillutades teed suurtele murrangutele ja kvalitatiivsetele muutustele
Vastutamatuse käigus luuakse eeldused vana korra lammutamiseks, et sellele kerkiks täiesti uus kord koos uute vastutuse liikidega. Looduses mängivad sama rolli suuremad või väiksemad katastroofid.
Tundub tõesti, et kõigel, mis siin maailmas eksisteerib ja toimub, on oma roll mängida arengutes ja muutustes.

Minnes kitsamalt vastutuse juurde inimühiskonnas, peab nentima, et vastutuse mõiste ähmane enamuse inimeste jaoks. Vastutuse eiramine või arvestamine võimulolijate puhul, on määratult ulatuslikuma mõjuga.
Üksikud inimesed ja sootsium tervikuna võivad mõista vastutust hoopis teisiti, kui mõni üksikindiviid, kes töötab vastu ühiskonna seadustele ja toimib enda arvates õigesti.
Samas tuleb tunnistada, et igas toimivas struktuuris on alati kaks vastandlikku poolust, mis üksteisega nö. ’võitlevad’, seda kas otseses või kaudses mõttes. Alati on neid, kellele kehtiv stabiilne kord ja reeglistik ei meeldi ja nad tahaksid reegleid rikkuda ja uutega asendada.
Pole midagi teha, need vastuolud on omakorda arengute motivaatoriteks.

Kuna kulg ja areng on laineline, siis iga faasi püsimiseks suhteliselt stabiilsena, on varutud ka mingi ajaperiood, mille vältel sisemised vastandlikud jõud seda korda lõhkuda ei suuda.
Iga kehtiva korra stabiilsus põhineb suurema osa ühiskonnaliikmete toetusele ja vastutusele.
Kui üksikud indiviidid tunnetavad oma tegude korral vastutust, siis toimiv kord püsib ja areneb.
Kui kehtiv kord on ennast ammendamas ja jääb jalgu arenguvajadusele, hakkavad üha rohkem pead tõstma destruktiivsed jõud, mis hakkavad järk-järgult lagundama olemasolevat stabiilsust....

Saabunud laineharja ületamise ja languse faas, mille käigus saab ühiskonnale ja üksikinimestele osaks pealesunnitud muutusi, kannatusi ja kaotusi. Seega hakkab valitsema nn. ’ülekohus’, mis viib lõpuni oma lagundava missiooni.... Lagundavad jõud võivad olla sisemise või välimise päritoluga (N: vallutused, sõjad).


Kui selles võtmes defineerida vastutust, siis paraku, vastanduvad siin kaks vastutuse liiki: olemasolevat säilitav ja olemasolevat lagundav vastutus. Mõlemate vastutuste juhtivaks jõuks on siiras usk oma ’õigsusesse’ ja vastaspoole ebaõiglusse. Mõlemad pooled tunnevad vastutust OMA missiooni teostamisel.
Kui sügavamalt mõtiskleda eksistentsi mõttekuse ja kulu iseärasuste üle, siis saab järjest selgemaks fakt, et ’kõik on suhteline’ ja vaateväli sõltub kõrgusest, kohast ja nurgast, kust asju ja sündmusi vaadelda.

Täpselt sama toimub ka vastutuse tunnetamisega. Kahtlemata iga erineva positsiooni ja mõtteviisi esindaja lähtub OMA arusaamisest vastutusest, mis võib olla ja ongi väga erinev, sõltuvalt indiviidi antud positsioonist. Positsiooni aga vormib terve hulk erinevaid tegureid, sealhulgas riik, rahvus, geograafiline asend, eelnev ajalugu, usk, kombestik, elulaad, jõukus, staatus, pärilikkus, keel jne. jne. Võime tuua siinkohal lõputu rea näiteid, millest koosneb iga üksiku indiviidi enesemääratlus, vastutuse mõiste ja tegutsemise motiivid.

Täpselt sama skeemi alusel kujunevad hoiakud ja vastutuse liigid erinevate rahvaste, erinevate usundite ning traditsioonidega piirkondade või riikide siseselt. Igaüks vastutab oma riigi, rahva, pere jne eest. Ja....vastanduv pool teeb täpselt sedasama... Kummal on rohkem õigust?
Iga üksiku inimese olemusliku telje moodustab teadmine oma kuuluvusest kindlasse kooslusesse, mis elab kindlal maa-alal, kindlate reeglite järgi ja räägib samas keeles. Igaüks teab maast-madalast, et olemasolev on kestnud kaua, nii on alati elatud, et seda maad ja elustiili tuleb kaitsta kõigi võimalike vahenditega ja igaüks peab selle eest vastutama.
Selline programm on meist igaühesse sisse kodeeritud koos emapiimaga ja selle alusel tunnetab iga inimene oma vastutust, mis omakorda jaguneb mitmeks erinevaks komponendiks.

Et inimühiskond toimiks ja püsiks stabiilsena, kasvõi teatud aja, peab iga ühiskonnaliige tunnetama oma vastutust ehk teisisõnu kogu elu ongi üksainus suur vastutus....ja seda igas valdkonnas, millega elus kokku puutume, alates perekonnast ja lõpetades mistahes positsioonidega.
Kõigepealt hakkab vastutus peale iga inimese tasandilt. Igaüks vastutab omaenda käekäigu, tervise, suhete, käitumise, tegude, motiivide jne. eest. Sest see kõik on suurel määral inimese enda teha, kui jätta välja õnnetused ja fataalsed haigused.
Vastutus on elukestev kohustus, mis täidab igat meie päeva ja tundi, kus me ka ei viibiks.

Vastutuse tunnetamine, koostöö, üksteisest hoolimine, ausus ja ligimesearmastus ongi need faktorid, mis on lubanud inimkonnal püsima jääda looduse olelusvõitluses ja areneda tänase tehnoloogilise tasandini.
Inimühiskonnas on alati loodud korrastatud struktuure (riigid, linnad asulad) ja hierarhiaid (valitsejad ja võimu teostajad abilised). Mida kõrgema staatusega on juht seda suuremad on tema volitused, kuid ka vastutus on mõõtmatult suurem. Ainult väga võimekas liider suudab kanda vastutust riigi toimimise eest ja tagada alluvatele piisavalt stabiilsust ja turvatunnet.
järgneb..

neljapäev, 1. märts 2012

Mida pakub taevas aastal 2012- märts ja aprill

Järgneb jaanuaris toimunud astropäeva teema “Mida pakub aasta 2012” kirjalik ülevaade.

Märts.

Märtsi esimestel päevadel on Päike Marsiga vastamisi, aeg mil tunded võivad üle ääre voolata, sõnasõda ja tulised ütlemised on siis igapäevaselt keelel ja kasutusel. Seda nii poliitareenil kui igapäevastes suhetes. Vastasseis toob esile rohkem pingeid ja ohte. Eelkõige neis riikides, kus seni on olnud suured rahutused. Samuti pingestuvad suhed nende riikide vahel, mis seni pole suutnud neid ära lahendada. Ega meilgi jää Marsi mõjud tulemata, jõulisemalt hakkab rahvas nõudma ja seisma oma õiguste eest. Meeleavaldused, streigid ja rahulolematus tõuseb aina rohkem pinnale. Igapäeva elus peab ettevaatlikum olema igasuguste terariistadega käsitlemisel, samuti lahtise tulega ümberkäimisel. Traumade oht on suurem ja kergemini tulema. Raskem on leida kompromissi tunnete ja mõistuse vahel.

Kolmandal märtsil on ka Veenusel vastasseis Saturniga. Seisule võib järgneda mingisugune rahamaailma otsus. On selleks siis Kreeka probleemide sasipuntraga seotud. Või siis kogu Euroopa rahanduse teatud otsus, pankrott, kollaps või midagi sellelaadset. Ühesõnaga rahamaailmas hakkab midagi erilist toimuma, mis see täpsemalt võiks olla, seda oska öelda, sest need asjad on niivõrd keerulised, et paku mida tahad, ikka toimub miski kolmas asi. Oletada võib, et see ilmneb rohkem kuu lõpus, kui on Päike-Uraan ühendus, mis kvadratuuris Pluutoga. Arvata võiks, et siis tuleb mingi ootamatu pööre rahanduses. Samas ta polegi nii ootamatu ja üllatuslik, sest see oli juba ammu idanemas ja küpsemas. Nähtavasti puudutab see eelkõige Kreekat.

Saturn, mis liigub retrograadselt, hoiatab olema tähelepanelikum, varem tehtud teod, mis ei õnnestunud, tuleb uuesti üle vaadata, kus viga sisse tuli. Oma vigade eest tuleb maksta. Midagi annab ikka parandada. Saturn, peale piirangute, aitab ka neid vigu uuesti üles leida, suunab otsima teistsuguseid teid olukorra lahendamiseks.

Jupiteril trigoon Pluutoga (12.03), mis soodustab kasutusele võtta võimu ja sotsiaalsüsteemi uuendusi ning vastu võtta paremaid seadusi, mis aitaksid kaasa üldisele arengule. Võimalused on aga kas ka seda osatakse ära kasutada ja õige kurss võtta? Lootust andvam on ka uue töökoha leidmine. Seda leidmist või otsimist soodustab veel mai keskel Merkuur (6 maja signifikaator), mis teeb Pluutole trigooni. Jätkub Jupiteri ja Musta Kuu ühendus. Ehk annab see seadustele erilisuse?

Merkuur muudab suunda ja läheb üle retrograadsesse liikumisse 12. märtsil. Nagu ikka, siis sel perioodil tuleks kahekordselt olla ettevaatlikum liikluses ja oma paberimajandusega toimetamisel. Retro esimestel päevadel pole soovitav midagi asjalikku osta, kodumasinat, elektroonikat, korterit, autot jms. Edasi võiks lükata ka lepingute allakirjastamist, suurema summa investeerimist.Üldiselt nende toimingutega võiks üldse oodata seni kuni retrograadsus on läbi (4.04). Kui väga vaja ja teisti ei saa, siis mõõta ja mõelda oma tegemiste planeerimisel ning teostamisel peaks rohkem kui üks kord. Kes on Merkuuri retrograadsust jälginud, see juba teab, milliseid trikke ja üllatusi võib sellega kaasneda. See vähemasti teab neid arvestada ja ei lähe endast nii välja. Võtab kui loomulikku protsessi, mida peab arvestama ning oskab hoiduda Merkuuri trikkide eest.

Märtsi keskel (12.03) on taevas suur maamärkide trigoon, kus Jupiteril on ühendus Veenuse ja Musta Kuuga Sõnnis ning Marsiga Neitsis ja Pluutoga Kaljukitses. Hea võimalus alustada millegi reaalsega, mis aitaks antud ajal olevate maiste probleemide lahendamisele kaasa. Emakese Maa jaoks võiks ette võtta palju säästlikumaid projekte, mis leevendaks pingelisi keskkonna kitsaskohti. Ise arvan, et planeedi kliima soojenemine on siiski rohkem seotud ilmaruumis toimuvate protsessidega ja palju vähem, kui räägitakse, siis maiste teguritega.

Suure trigooni mõjul võiks inimene algust teha, tulevikule mõeldes, raha kogumisega, panna alus oma pensionofondi loomiseks (teha kasvava Kuuga) või lihtsalt kõrvale panna mustadeks päevadeks (kui veel on mida panna!). Suurt trigooni pingestab aga Marsi kvadratuur sõlmedega. Mõnes mõttes on pinge hea, annab särtsu, paneb rohkem liigutama, tegutsema. Oleks vaid suund õige, sihtmärk silme ees ja ka eestvedaja olemas.

Märtsi teine pool on pinges, kuid leidub ka pehmendavaid seise. Pingeid teeb eelkõige retro Marss. Ja need pinged avalduvad peamiselt tööasjades, sõja- ja politsei valdkondades, meditsiinis ning toiduaienete tööstuses.

Kui tervis logiseb või tekib kindel vajadus oma arstidega kontakti võtta, silmast silma rääkida, siis parem aeg selleks on kui Veenus oma kodumärki jõuab. See toimub märtsi esimesel dekaadil. Kuu teisel dekaadil Veenus saab kokku Jupiteriga ja siis on hea kindlasti arsti külastada. Peaasi, et ei maksa keelduda või loobuda kallist ravimist või protseduurist tema hinna tõttu. Effekt, mis sellele järgneb, ületab igasugused ootused.

Kui transiitne Päike kevadel (aprillis) läheb üle Erise, siis on ajaloost teada mitmeid olulisi sündmusi. Kevad 2012 võib tuua üllatusi poliitikamaastikul, keegi saab võimule ja keegi kaotab selle. Näiteks 2008.aastal sai selle seisuga Berlusconi kolmandat korda peaministriks, paar päeva peale Päikese-Eris ühendust. Kui Päikesel on ühendus Erisega, siis on olnud ka mitmeid suuremaid rahvarahutusi (Kirgiisias, Moldaavias ja õnnetusi - Smolenskis Poola valitsuse delegatsiooni hukkumine lennukatastroofis).

Natuke kaugemale ette vaadates, kui Uraan jõuab Erisega kokku ja kui Päike või mõni muu planeet ka sinna tuleb, siis peaks nagu ka midagi põhjapanevat toimuma. Aga sinna on veel viis aastat aega, suvel 2016 on nad koos 23 Jääras. Enne kui Uraan jõuab Erisele, teeb ta vastasseisu Haumeale, see on kindlalt seotud tuumaenergeetikaga. On selleks siis mõne uue tuumajaama avamine või hoopiski avarii?? See on vahetult enne, kui Uraan Erisele jõuab, suvel 2016. Siis Haumea teeb opositsiooni Eris-Uraan ühendusele, sisuliselt on 2016.a. nende planeetide pikem ühendus ja vastasseis korraga.

Viimati oli Uraan oli ühenduses Erisega 1927. aastal. Jäära alguses. Ja me teame, mis järgnevatel aastatel toimuma hakkas, suur majanduslangus, võimule tuli Hitler, Stalin teeb suurpuhastuse kommunistide seas.

Märtsis on Kuuloomine 22-l kell 16.38. Päike-Kuu on ühenduses Merkuuri ja Uraaniga. Päikese ja Saturni vahel on maagiline aspekt 154 kraadi, soosib heade ja puhaste suhete loomist, nõuab eetilist nõudlikkust enese ja partneri suhetes ning kontrolli aususe üle. Hea loomingulise tegevuse alustamiseks. Seda toetab Marsi septiil (51) Saturniga. Kuid alustamiseks tuleb ära oodata Merkuuri retrograadsus, lõppeb 4. aprillil.

Märtsis toimuvad Venemaal presidendi valimised, Luuletajad tähistavad ülemaailmset luulepäeva ja puukallistajad ülemaailmset metsapäeva. Araabia maailma liidrid kogunevad Araabia Liiga tippkohtumisele, mis lükati 2011. aasta araabia kevade rahutuste tõttu edasi. Istanbulis algavad kergejõustiku MM siseruumides.

Seoses Venemaal toimuvate presidendi valimistega toon ära ühe huvitava tähelepaneku, mille leidsin venekeelsest internetist. Nimekirja vasakus tulbas on juhid, kes on olnud kas kiilaspäised või vähese juuste kasvuga ja paremas tulbas siis lopsaka juustekasvuga juhid.

Lenin – Stalin
Hrushov – Breznev
Andropov – Tshernenko
Gorbatshov – Jeltsin
Putin – Medvedev
????? - ?????
Väheste juustega on presidendi kandidaadid Zjuganov ja Zirinovski, Prohhorov seevastu kena soenguga. Tema shansid on selle nimekirja järgi küll olematud. Teema vajab lähemat uurimist ja siin seda siis hetkel rohkem ei kajasta.


Aprill.


Aprillis jätkub eelmisel kuul tekkinud pingete sasipundar oma keerulist eksisteerimist. Minnakse liiale nii suhetes, oma maailmavaate esitamisel ja kaitsmisel. Teisalt on võimalik jõuda teatud kokkulepeteni (Päike trigoon Marsiga ja Uraan trigoon Põhjasõlmega) Looduses, nagu kevadel ikka, võib tulla suuremaid üleujutusi.Tõotab tulla eriti kuum ja tuline kevadkuu, seda siis poliitikas ja suhetes. Oma osa annab Päikese-Saturn vastasseis (15/16 aprill) samuti Marss-Neptuun vastasseis. Ning Veenuse ühendus Lõunasõlmega.
Aprill on ka haavade ja vigade ravimise kuu, mis saadi märtsis olnud ootamatuste ja pöörete tagajärjel.


Ammu juba käärib Iraani ja Israeli vaheline vaen. Aprilli seisud seda vaevalt aga leevendavad. Ei aita siin ka aprilli teisel dekaadil Päike-Marss-Pluuto suur maamärkide trigoon. Ennegi on sõjaline konflikt lahti läinud trigoonsete seisudega.Sellega ei taha nüüd küll sõda ette ennustada aga karta on, et tuli tuha all hõõgub aina tugevamini edasi.


Aprillis muutub retrograadseks Pluuto (10.04 – 18.09.; 9.33 cap – 6.57 cap). Saturnil on opositsioon Ceresega (töölisrahvas avaldab rahulolematust). Mai keskel, kui Jupiter teeb ühenduse Päikesega, võiks õnne proovida loteriiga. See aeg on hea osaleda mõnes võistluses, konkursil või turniiril. Võiduvõimalused märksa suuremad kui muidu.


Aprillis on Kuuloomine 21-l kell 10.20, Sõnni 2-s kraadis, Saturniga opositsioon ja Neptuuniga sekstiil. Merkuur on nonagonis (40) Musta Kuuga ja retro-Saturn nonagonis Põhjasõlmega.Tuleb läbi saada võlgu võtmata, kui see just hirmus hädavajalik ei ole.


Aprillis tähistatakse 100. aasta möödumist “Titanicu” uppumisest. Selleks korraldatakse 12-päevane kruiisireis Southamptonist “Titanicu” ja jäämäe saatuslikku kokkupõrkepaika. Täiskasvanud saavad osa laste rõõmudest, kui Lõuna-Inglismaal Tinsley Greenis toimuvad Briti ja maailmameistrivõistlused klaaskuulimängus. Dracula fännid tähistavad saja aasta möödumisest Bram Stokeri surmast.